Teisel pool klassi ehk kuidas ma kooli minna ei tahtnud

Märkamatult on mööda saanud esimene pool septembrist ning umbes sama kaua ka viimasest postitusest. Selle aja jooksul on mulle sisse kulunud kindel rütm, mis mulle iseenesest väga meeldib ja sobib - 6.40 luugid lahti, meikima-riietuma, sööma, 7.35 kooli poole, 12.35 vajub klassi uks laste taga kinni, siis kirun end ja tõstan laste eest toolid üles, kuna ma reeglina unustan selle, siis läheb peale Tanel Padari playlist ning ümisen vaikselt "Õnne valemit" ning valmistun järgmiseks päevaks. Ja nii juba tõesti märkamatud kaks ja pool nädalat. Kõik hommikud on siiani sujunud imehästi ja reeglina astun kodu uksest välja heatujuliselt. Sel nädalal juhtus minuga aga esimest korda järgmine lugu.

Nädalavahetus kujunes meil vägagi aktiivseks - reede õhtu veetsime Põlvamaal, kust alles hommikul vara Tartusse sõitma hakkasime. Tund pärast koju jõudmist pakkisime uuesti asjad ning asusime teele Naissaare poole, kust jõudsime tagasi alles pühapäeva hilisõhtul. Tundsin kohe, et olen pisut häiritud - kõik minu pühapäevased toimingud nagu koristamine, pesu pesemine jnejne olid tegemata jäänud. Kuid parim algas alles esmaspäeva hommikul. Olin unenäos oma voodis ning kindlal veendumusel, et käin veel ülikoolis ning esimene tund ei ole seminar ega praktikum ning lasen selle kindlakäeliselt üle ja lähen alles 10ks. Kui aga äratuskell otsustas, et kell on täpselt 6 läbi 40 minutit ja mulle sellest valjuhäälselt teada andis, siis virutas reaalsus mulle üsna kõvasti vastu nägu - #*&% ma käin ju tööööööl! Tundsin, kuidas kogu nädalavahetusel kulutatud energia ei ole vähemalgi määral taastund ning teki alt välja tulemine tundus praktiliselt ületamatu väljakutse. Sellegipoolest ajasin end püsti, panin riidesse, riietusin ja asusin morni näoga kooli poole teele. Katsusin küll mõelda nagu üks tore noor optimistlik eluuuurõõõõmu täis õpetaja võiks mõelda, kuid mitte ei tulnud välja - kõik tundus ikka sama kole ja nõme ja üldse ei tahtnud minna. Tee koolini tundus häbematult lühike ja kohalejõudmise aeg oli olematu, mis sel hetkel ei muutnud asjaolusid üldse paremaks. Jõudsin tundi. Ja siis juhtus see, mis iga noore torega õpetajaga peaks/võiks juhtuda - nägemine, et lapsed on mu kohalolekust tegelikult nii rõõmsad, pühkis ka õige pea minu kehva tuju ära ning päev võis jätkuda.

Tegelikult olen ma selle kahe nädala jooksul päris palju uusi asju teada saanud/enda juures avastanud/mõnd fakti tõdenud. Panen need siia ka kirja, et kunagi endal või teistel naljakas lugeda oleks.

* pühapäev olgu puhkepäev, muidu pole esmaspäeval eluisu
* kanna koolis madalaid jalanõusid, muidu on õhtul trennis väääääga valus
* palu õpilastel kotilukud kinni panna ja kotid laua küljes oleva konksu otsa riputada, muidu sa kukud neile peadpidi kotti
* sa ei saa muuta maailma, sa õppisid ainult õpetajaks
* kõik ei ole nii optimistlikud kui sina
* kui sa ei taha ise kõiki toole üles tõsta, siis ole nii kena ja ära unusta seda lastele mainida
* siesta ei alga pärast kella 16.00, muidu ei tule und
* ära tarbi pärast 16.00 midagi, milles on kofeiini, sest siis ei tule kohe kindlasti und
* kui sul on klassis individuaalse õppekavaga õpilasi, tee töökavasse nende jaoks eraldi lahter, isegi kui sa sellest midagi aru ei saa - siis guugelda
* ära kogu laua peale kohvitasse
* ära söö enne tundi lagritsat, hambad kleepuvad kokku
* tegelikult sa ei ole üksi süüdi, kui laps saab kehva hinde - isegi kui lapsevanem sulle seda väita proovib
* jah, sa peadki neile kümme korda ütlema, et küsimusi ei pea ära kirjutama ja tänane kuupäev on ......
* harjuta sisse magamamineku kellaaeg ja pea sellest kinni
* niisamuti pead sa iga kord meelde tuletama, et uus vihik algab 8. ruudust ja 4. joonest
* ära muidugi unusta enne iga harjutust meenutada, et palun ära jäta poolt lehekülge tühjaks, kui eelmine harjutus poole lehe peal lõppes. 1-2 tühja rida seal vahel on täiesti okei
* Facebook on nii 2014 - Stuudium on uus must!
* paljunda, paljunda, paljunda! ehk poolaasta lõpuks alles jäänud lehed kaovad igavikku
* pane tähele kui lapsed on väsinud
* santi ei saa sundida kui sant ei taha kõndida
* vaheta projektori puldi patareid ometi ära, sa ei saa igavesti harjavarrega seda sisse-välja lülitada, see kukub ühel heal päeval alla
* tund väikeklassiga ehk õpiraskustega õpilastega võib olla isegi väga tore, kui sa lõpuks õiged nupud üles leiad
* kasuta sahtlite korrastamisel grip-kotikesi - sahtel näeb välja küll nagu asitõendite ladu, ent kõik vajalik on eraldi kotikestes olemas ja kiirelt leitav
* nad tahavad sulle tegelikult niiii väga meeldida ja nad kurvastavad väga, kui sa nendega pahandad
* ära unusta liivakella keerata (mul on laual 45-minuti kell), lastel on hea selle järgi tunni aega arvestada ja nad on sellega juba harjunud ning märkavad, kui sa seda ei tee
* ära ole sinisilmne, kontrolli koduseid töid - nad lasevad sind üle
*kui klassis valdab mõni laps silmnähtavalt paremini teemat kui sina, siis lase tal rääkida - lapsed kuulavad vahest üht endi hulgast suurema põnevusega kui sind
* ära looda kellelegi peale iseenda - vähemalt mitte printerite peale
* sa tuletadki lapsele mõnda asja tuhat ja üks kord meelde jaaaaaaa ta unustab selle ära
* lapsed tahavad ilusa ilmaga õue minna, mitte koolis istuda - see ei tähenda, et sa ei meeldi neile, kui nad küsivad, et mitu tundi neil veel täna sinuga on
* ole sööklatädidega tore (see on reegel nr 1! don't mess with people who handle your food või vahetavad paberraha müntideks või vastupidi)
* pane õhtul homse päeva riided valmis ja vaata, et nad ikka puhtad ka oleks
* kui sa ise ikka ei tea, siis ole vait - lapsed teavad ja saavad aru, kui sa tegelikult ei tea
* lapsed on reeglina näinud praktiliselt kõiki Youtube'is olevaid videoid, niiet ole õnnelik, kui sa suudad neid millegagi üllatada
* selgita lastele, miks on viisakas nutitelefonilt silmad tõsta, kui sa neist hommikul mööda lähed ja nad sind ei tereta - nad ongi sealsest maailmas kinni ja nad päriselt ka ei näinud sind
* ära solvu, kui laps ütleb sulle alles nädala möödudes "õpetaja, sa meeldisid mulle täna esimest korda". see on positiivne!
* kohv ja komm pole vahepala
* kuivšampoon kingib sulle 5 elutähtsat minutit uneaega
* sa ei ole spioon aga hea oleks, kui sa tead täpselt, kes midagi väljaspool sinu vaatevälja teeb ehk ole valmis lahendama probleeme, mis toimusid garderoobis, staadionil ja Lõunakeskuses

Oma kooliajast mäletan selgelt, kui suureks lõbustuseks on rongivagunite või kutseka kõrval suitsetajate kokku lugemine. See oli miski elupäästev element tunnis, kui enam ei olnud jaksu õpetaja jutule keskenduda. Justkui hoidis vaimu selge ja mõistuse tegevuse juures. Tihtipeale päädis see loomulikult õpetaja kurja sõnaga, et mida sa kõõritad sealt aknast välja! Täna tabasin ühe oma kangelase samamoodi tahvli ja minu asemel hoopis akna taga toimuvat uurimas. Ja siis olin ma ühtäkki hetkeks nende poolel. Mul meenus nii selgelt, mis tunne on istuda kooli pingis, keskpäevane päike selga ja kukalt paitamas (vahest ka ikka korralikult kõrvetamas), kuulata õpetaja juttu, mis ajapikku muutus ainult ühtlaseks suminaks, sest enda peas käis ainult "45,46,47,48,49 vagunit". Minul oli kooli ajal igatahes kõva probleem tähelepanuga. Teadsin seda juba väga varakult, et kui õpetaja tunni esimestel minutitel millegi põneva läbi minu tähelepanu ei võida, siis ei ole tal õrnematki lootust seda hiljem teha, mistõttu leidsin endale pidevalt muud põnevat tegevust. Kui jõudsin tagasi reaalsusesse ja oma laua taha, siis oli see mulle ilmselge häirekell ning viisin läbi kiire liikumispausi, sest mis oleks lõbusam ja meeldivam, kui keset tööd järsku püsti karata ning hüpata-kükitada-näpistada-patsutada ja siis tööd jätkata. Sellest olukorrast õppisin kindlasti seda, et klassi tuleb pidevalt hinnata, kas nad on hetkel veel töövõimelised või mitte ning vajadusel anda nii endale  kui neile väike virgutuspaus.

Eelmises postituses mainisin Avita poolt pakutavat e-tundi. Nüüdseks olen sellega töötand eelmisest postitusest alates ja oleks patt mitte öelda, et olen jäägitult armunud. Kuna sel nädalal on tulemas esimene lastevanemate koosolek, kus pean neile sama teemat esitlema ning ka nö "maha müüma", siis on täiesti kohane seda siin suure hurraaga promoda. Sain Avita koolituselt hea võimaluse kuu aega 4. klassi loodusõpetuse ja matemaatika e-tundi proovida. E-tunni näol on tegemist täpselt sellega, mis minu kooliajal puudu jäi - iga tund algab praktiliselt ilutulestikuga! Või noh.. vähemalt mõne põneva harjutuse-video-mõistatuse-tegevusega. Näen, kuidas kahes eelpool mainitud raskes aines, kus enamus lapsi tõesti tahaks hea meelega nähtamatuna püsida, leiavad kõik jõukohast ja põnevat tegevust. Tunni teemasid saadavad põnevad grupi- ja paaristööd ning võimaldavad klassi taset väga hästi ühtlustada - kiirematele on lisaülesanded, mis võimaldab mul tegeleda lastega, kellega peab individuaalsemalt töötama. Ma näen reaalselt, kuidas lapsed oooootavad neid kaht tundi! Ja mis siin salata, lastele võrdse kasu lõikan mina - oma ala spetsialistid on õpiku ja töövihikuga kooskõlas loonud niivõrd võimsa ülesannete ja meetodite baasi, mida oleks raske trumbata üle ka kõigil Salme suurtel helgetel peadel! See säästab tohutult minu aega, kuna ma ei pea igaks tunniks ise jalgratast leiutama. Teadupoolest pole matemaatika ja loodusõpetus minu parimad ja säravaimad küljed, mistõttu on suurepärane võimalus (eriti just mul endal) lastel just parimate olemasolevate meetodite läbi neid keerulisi aineid omandada. Ma usun, et sellise sära peale mu silmis, kui räägin e-tunni võimalustest ja näitan samal ajal projektoriga seinal, et palju lihtsam on saada aru, et a+b=b+a kui vaadata seda läbi video või harjutada liitmist hoopis kalorite või poe ostukorviga ning teha seda varjatud kujul (sest raha.. seda oskavad ju kõik lugeda, isegi need, kes numbreid ei tunne:))... see peaks e-tunni lastevanematele isuäratavaks tegema küll.

Igatahes on hetkel veel meel erk ja rõõmus (miinus see esmaspäeva algus), rutiin sisse harjutatud ning isegi trenni jõuan korralikult! Pöidlad pihku tuleva lastevanemate koosoleku osas!

Helena